Hilissügis marjaaias

Ajal, kui puud-põõsad langetavad lehti, on aiapidajal veel värskelt meeles tänavune marjasaak. Nüüd on viimane aeg meenutada, kuidas te oma maasika-, vaarika-, karusmarja- või sõstrasaagiga rahul olite. Kas saak oli väga hea, hea, enam-vähem või ei saanud te põõsast ühtegi marja? Viletsa saagi põhjusi võib olla mitu.
Eelkõige tuleb arvestada, et marjapõõsad ja vaarika-maasikaistandikud vananevad ning nende saagivõimet saab säilitada ja pikendada korraliku hooldamisega. Siin ei aita ainult väetamine ja kastmine, vaid tuleb arvestada nii üksiku taimeosa kui ka terve puhmiku või põõsa füsioloogilise vananemisega.

Mida teha maasikatega
Maasikaistandiku soovitavaks eaks meie oludes loetakse 4 aastat, sh 3 saagiaastat. Vanemais istandikes on mari peenike ja taimed väga sageli maasikalesta või nematoodide poolt nakatatud sedavõrd, et sealt uue istandiku jaoks tütartaimi võttes võite saada hoopis saagitu istanduse. Seetõttu oma taimede järglaste baasil ei ole soovitatav istandikku üle 1-2 korra uuendada, vaid hankida uued nn. emataimed paljundusistandikest.
Talve eel koltuvad paljud maasikalehed, sest taimed lähevad talvituma minimaalse lehestikuga. Nüüd on viimane aeg koltunud lehed ja pruunid viljavarre jäänused puhmikutelt eraldada ning komposteerida. Kuna surnud lehtedel on kindlasti suurel hulgal seeneoste talvituvaid arengujärke, siis tuleks komposti asetatud lehed üle kallata ca 5%lise karbamiidi lahusega (500g karbamiidi 10 liitri vee kohta).

Autor: Valdur Miller,
Delfi Naisteleht 16. oktoober 2000