Maasikakasvatus

Maasikas on maailmas enamkasvatatav marjakultuur, teda kasvatatakse kõikjal. Suurim maasikatootja on USA (26,8% maailma maasikatoodangust), järgnevad Hispaania, Jaapan ja Poola. Ka Eestis on viimasel aastakümnel maasika kasvupinnad jõudsasti laienenud. Maasikas ahvatleb nii tootjat kui tarbijat saagi varajasusega, ainult kuslapuu viljad valmivad maasikast varem. Tootja jaoks on oluline seegi, et saaki saab üsna kiiresti pärast istutamist, kevadise istutuse korral näeb vilju juba istutusaastal, istutusjärgsel aastal saadakse juba täissaak. Enamasti saadakse põllutingimustes maasikaistandikust kolm saaki, seejärel tuleks istandik uuendada. Mõttekas on rajada igal aastal üks osa noort istandikku, nii tagatakse istandike järjepidev uuenemine ja on võimalik rajada istandikku oma istutusmaterjaliga.

Maasikakasvatuse edukuse olulised nõuded on:kvaliteetne istutusmaterjal, maa istutuseelne ettevalmistamine (umbrohtude hävitamine, väetamine) ja sobivad sordid.
Maasika sortide valik on küllaltki rikkalik, ainuüksi viimase 20 aasta jooksul aretati maailmas 463 sorti. Eestis on sortide valikul kõige olulisemaks kriteeriumiks nende talvekindlus. Alles seejärel saagikus, haigustele ja kahjuritele vastupidavus. Viimasel ajal on muutunud üha oluliseks ka sortide käsitsemiskindlus, atraktiivsus ja maitse, mis parandavad suurel määral toodangu konkurentsivõimet.
Eestis kasvatamiseks sobivad sordid on: varajastest ja keskvarajastest – ‘Honeoye’, ‘Kent’, ‘Jonsok’, ‘Polka’keskvalmivatest ja hilisepoolsetest – ‘Korona’, ‘Induka’, ‘Bounty’, ‘Senga Sengana’

Maasika viljelusviisidest on levinud põhu- ja musta kilemultšiga kasvatamine, vähe on levinud kiletunnelites ja kasvuhoones kasvatamine. Mõlemal kasvatusviisil on omad head ja halvad küljed. Kulutused, mis tehakse kilemultšile on enam-vähem võrdsed iga-aastase põhumultši varumise, paigaldamise ja eemaldamisega, need jaotuvad viimasel juhul aastate lõikes. Kilemultši kasutamine vähendab kulusid kasvuaegsel umbrohutõrjel, kuid raskendab väetamist. Kile kasutamisel on saagi valmimine varasem kui põhumultši kasutamisel. Kilemultši kasutamisel on reavahe laiem kui põhumultšiga istandikus, seega läheb hektarile vähem taimi ja ka hektarisaak jääb väiksemaks.
Istutada võib maasikat aastaringselt (kasvuhoonesse ka talvel), kui vaid istutusmaterjali jätkub.

Istutusmaterjalist on levinud paljasjuursed ja kassetitaimed. Kassetitaimede kasvamaminek on üldiselt parem. Kuid liiga pikaks ajaks kassetti jäänud, ülekasvanud taimedel, võib tekkida hiljem kasvuseisak. Viimasel ajal on hakatud pakkuma ka maasika frigotaimi. Mujal, eriti Hollandis, on need juba üsna pikka aega levinud. Frigotaimed on lühemat või pikemat aega külmhoidlas (-2°C juures) hoitud taimed, mis annavad juba 60 päeva pärast istutamist saak. Saagi suurus oleneb taimede risoomi läbimõõdust, mida suurem see on, seda rohkem õisikuid moodustub ning seda suuremaks kujuneb ka saagikus. Frigotaimedega on võimalik maasikasaaki ajastada.Maasikat sobib kasvatada ka maheviljeluses kui on tagatud järgnevad tingimused: hea mullaviljakus, umbrohupuhas põllumaa, sobivad sordid (hõre lehestik ja haigustekindlad) ja terve taimmaterjal.

Maasikaistandiku rajamine on seotud üsna suurte kulutustega. Kõige suurem kuluartikkel on taimmaterjal. Põhumultšiga istandikku kulub ca 40 000 taime kileviljeluse puhul kulub taimi 24000-30000, sõltub reavahe laiusest ja istutusskeemist, kaherealise istutuse puhul läheb taimi hektarile rohkem. Kui arvestada taime hinnaks 1,50 kr, siis kulub põhumultšiga istandiku rajamisel ainuüksi taimmaterjalile 60000, kokku on kulutused ühe hektari maasikaistandiku rajamisel ca 90000 krooni. Kergematel muldadel või öökülmaohtlikes piirkondades on riskide hajutamiseks otstarbekas paigaldada ka niisutussüsteem, millele kulub ca 60000 krooni hektari kohta. Seega kujuneb ühe hektari niisutussüsteemiga maasikaistandiku rajamiseks ca 150000 krooni. Kuna maasikat on üsna lihtne ka ise paljundada võib väikeste investeeringuvõimaluste korral alustada alguses väiksemal pinnal, rajada alguses emaistandik ja hiljem laiendada istandikku oma istutusmaterjaliga. Sellise tegutsemisviisi eelis on ka selles, et suurema pinnani jõudes on ka kasvatamiskogemusi juba omast käest võtta, selgunud sobivam viljelusviis ja välja kujunenud just oma põllule sobilikud sordid.

Turusituatsioon on maasika osas üsna heitlik ja ettearvamatu. Maasikapinnad küll suurenevad ja siiani pole kellelgi maasikas lausa turustamata jäänud, kuid igal aastal teeb hind mingil hetkel üsna suure kurvi languse suunas. Varajane maasikas on hinnas ja saagi lõpupoole on hind jällegi üpris hea. Tootja jaoks on kindlam lepinguline turustamine. Kasvatajatelt kuuldu põhjal on Pärnu- ja Jõgevamaa maasikakasvatajaid üsna hästi rahuldanud lepinguline suhe Saarioinen Eesti OÜ-ga. Mingil määral on võimalik varajast maasikat Soome eksportida, kuni põhjanaabrite oma maasika valmimiseni.Järjest suurenev huvi on mahemeetodil kasvatatud maasika vastu, millel oleks tulevikus kindel turg.

Riskid
Lumevaestel ja vahelduva temperatuuriga talvedel võib taimedel tekkida talvekahjustusi.Ebatasasele pinnale rajatud põldudel võib madalamates kohtades üleujutuse tagajärjel istandik täielikult hävida.Sagedased kevadised õitsemisaegsed öökülmad võivad saaki kärpida (nagu käesoleva aasta kevadel).Puuduliku istutuseelse umbrohutõrje korral võib hiljem saagikus väheneda, halvimal juhul tuleb istandik enneaegselt likvideerida.Haiguste ja kahjuritega saastatud istutusmaterjali kasutamisel väheneb saak, saastub muld ning halvimal juhul hävineb istandik.Suurte pindade puhul ja asustatud punktidest kaugetes kohtades võib saagikoristuse ajal tekkida tööjõu puudus, saaki ei jõuta õigeaegselt koristada ja kaod on suured.Lindude ja varaste rüüsted võivad saaki kärpida.Oru-Nõlvaku talu kogemused: “Oma talus oleme maasikaistandike rajamisel pööranud suurt tähelepanu istutusmaterjali kvaliteedile. Emaistandiku rajame tootmispõldudest kaugemale ja kasutame selleks tervendatud materjali. Emaistandikku ei kasuta üle kahe aasta. Sortidest kasvatame põhiliselt ‘Honeoye’, ‘Bounty’, ‘Jonsok’ ja ‘Senga Sengana’. Istandike rajamisel oleme kasutanud nii põhumultši kui ka musta kilemultši. Kuna maasikaistandikud asuvad suhteliselt kerge lõimisega vett läbilaskval pinnasel oleme kasutanud istandikes tilkkastmissüsteemi. Selle abil on kilemultšiga istandikke ka lihtne väetada, isegi saagiperioodil.Kuna turustame oma toodangu põhiliselt lauamarjana, oleme pööranud erilist tähelepanu toodangu kvaliteedile ja korjajate väljaõppele. Korje alguses selgitame korjajatele korjamise nõudeid. Saagi korjame korjealusel asetsevatesse liitristesse plastkarpidesse, eraldi praakmarjad, väikesed ja valikmarjad. Korjatud saak paigutatakse korje lõpuni põllul asuvasse jahutisse. Saagi oleme turustanud põhiliselt hulgiostjatele.”

Autor: Ave Kikas