Turu trendid

Eesti maasikakasvatus on viimase kümne aasta jooksul teinud läbi kiire arengu. Palju on investeeritud kasvatustesse. Kui eelmise sajandi viimastel aastakümnetel tegeleti peamiselt tööstusmarja kasvatamisega siis viimse
kolme aastajooksul on suuremad investeeringu läinud lauamarja
kasvatamisesse. Nii on rajatud Ida-Virumaale 6 hektariline kasvuhoone
kasvatus, mille peamine turustus sihtturg on Peterburi linn ja Soome.
Samuti on eksporditud marju Lätti, Leetu ja Rootsi. MTÜ liikmete selle aasta kasvatusplaan nääb ette ligemale 350 tonni maasika kasvatamist. Seda kogust on plaanis paari lähema aasta jooksul kolmekordistada. Seda peamiselt ekspordi arvelt. Kui siiani müüdi enamik marja avaturgudel ja suur osa moosimarjana. Siis klientide liikumisega kaubanduskeskustesse on järjest enam suurenemas kaubanduskeskustes müüdava lauamarja osakaal. Tööstusmarja järjest enam kasvatatakse Hiinas ja Marokos kus tööjõukulud on väiksemad. Seetõttu on
Eesti marjaksvatuse tulevik seotud ainult kvaliteetse lauamarja kasvatamisega. Värske marja kasvatamise osas on suur potentsiaal, kuna iga
aastaga on maasika kasvatamise periood pikenenud. Hetkel maasika kasvtamise
periood, kus saaki saadakse on aprilli keskpaigast kuni oktoobri lõpuni.
Maasika kvaliteet on paranemas, transpordikindlus suurenemas. Seega on
võimalus suurendada marja eksporti Venemaale, Soome, Lätti, Leetu, Rootsi.
Skandinaavia suurim marjade jaemüügi kett C+ kuulub Eestlastele ja see omab
ka müügikohti Vilniuses, Kaunases, Riias. Samuti ekspordivad Eesti
maasikakasvtajad palju marju Soome.

Turu hetke olukord?
Hetkel suurimaks turu probleemiks on Poola maasikate müük Eesti kaubamärgi
all. Sellega rikutakse ka tarbijate usaldust Eesti marja vastu.

Autor: Siim Kabrits EMKL juhatuse liige