Perenaine kasvatab maasikataimi oma keldris

Räpina lähedal perekond Kaldmäe nägusasse eramusse sisenedes tabab külalist üllatus: pärast terekätt ulatab perenaine Hedi Kaldmäe kilesussid ja palub need kingade otsa tõmmata.

Kodus, mille keldri kaks ruumi on sisustatud taimede mikropaljundamiseks ja biotehnoloogilisteks rakendusuuringuteks, peab valitsema steriilsus. “Taimealged kasvavad substraadil, mille üheks koostisosaks on nälgivate mikroobide lemmikroog sahharoos,” põhjendab OÜ Mikrotaim juhataja Kaldmäe haigla­miljööst tuttavate kilesusside vajalikkust ja lisab muigvelsui, et taibukamad peretuttavad võtavad neile külla tulles juba targu vahetusjalanõud kaasa.

Taimede kasvatamise ruum meenutab vanaema augustikuist moosikeldrit, kus riiulid lookas purkide all. Ainult et hämara keldri asemel särab ere valgus ja maiuse asemel turritavad kaanetatud klaaspurkides valges olluses rohelised taimealged. Kaldmäe tõstab purke ja tutvustab: mustikas, maarjakask, kirsipuu, maasikas, vaarikas, rododendron, kase erinevad dekoratiivvormid. Kokku poolsada liiki ja sorti dekoratiiv- ning marja­kultuure. Meristeemselt ehk mikropaljundusega paljundatakse neid taimi, mida seemnete külvamisega pole võimalik paljundada.

Kaldmäe sõnul võimaldavad eramu kaks keldriruumi aastas maksimaalselt kasvatada ja müüa umbes 40 000 taime. “Me ei orienteeru jaeturule, vaid kasvatame taimi konkreetsetele tellijatele – istikuid kasvatavatele puukoolidele ja taludele,” räägib Kaldmäe. “Meie eesmärk on teha paljundusmaterjali, millest tellija saab taimi ise edasi paljundada.”

Tartumaal Haaslava vallas kultuurmustikat kasvatava Marjamaa talu peremehe Tõnu Oksa kinnitusel saab meristeemselt paljundatud emataimelt tunduvalt kiiremini ja rohkem uusi taimi. “Hedi Kaldmäelt mikropaljundatud taimi tellides on ka alati sordi ehtsus tagatud,” lisab Oks. Marjamaa talus kasvab praegu 1,5 hektaril üle 10 000 mustikataime. Tänavu tahab Oks rajada lisaks 1,5 hektari suuruse mustikapõllu.

Eesti Põllumajandusülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi mikropaljunduslabori juhataja Herki Saaremäe sõnul kaasasid nad OÜ Mikrotaim neljaks aastaks innovatsioonifondi poolt toetatavasse programm. Kaks aastat tagasi lõppenud programmi jooksul populariseeriti maarjakase kasvatamist ning varustati huvilisi kokku ligi 70 000 meristeemselt paljundatud maarjakase taimega, millest ligi pool paljundati Mikrotaimes. “Mikrotaime hind on vastuvõetav, sest muidu hakataks mikropaljundatud taimi ostma Soomest,” lausub Saaremägi. “Mul on hea meel, et Mikrotaim tegeleb jätkuvalt maarjakasega edasi.”

Tartu piiga Hedi Kaldmäe sattus pärast 1986. aastal Tartu Ülikoolis taimekoe­kultuuride teemalise diplomitöö kaitsmist Räpinasse seetõttu, et talle pakuti osalust Räpina sovhoostehnikumi projektis, mille eesmärk oli hoogustada üle-eestilist maasikakasvatust ning varustada maasikakasvatajaid mikropaljundatud taimedega.

Mõte asutada mikropaljundusega tegelev firma idanes siis, kui Kaldmäe pere kolis 1996. aastal oma kätega ehitatud eramusse. Hiljem ehitati keldris asuv kartulihoidja taimede kasvatamise ruumiks ning kõrvalruumi sisustati laboratoorium.

“EASist saime 50 000 krooni stardiraha tingimusel, et teist sama palju investeerime ise,” meenutab Hedi Kaldmäe ja lisab, et ainuüksi kahe töökohaga steriilne laborilaud maksab 100 000 krooni.

Tellija soovil saab võrse juured alla

OÜ Mikrotaim võib taime mikrovõrset hoida elus aastaid ning kasvatab taimealgele juure alla vaid kliendi tellimisel.

“Taimede mikropaljundus sõltub tellija vajadusest ning mõne kultuuri puhul võtab tsükkel aega kuni viis aastat,” räägib Mikrotaime juhtaja Hedi Kaldmäe. “Kasvatame mikrotaimele juure alla vaid siis, kui tellija seda soovib.”

Mikropaljundus steriilsetes tingimustes toimub järgnevalt. Kõigepealt eraldatakse paljunduseks valitud emamaterjali kasvupungast 1-2 mm suurune koetükk. Koetükk pannakse sobivale söötmele ja paljundatakse väikesed mikrovõrsed. Vastavalt tellimustele kasvatatakse mikrovõrsetele juured alla.

Siin lõpeb Mikrotaime töö. OÜ Mikrotaim müüb mikroistiku 5-10 krooni eest. Edaspidine on juba mikroistiku ostja mure. Teadlik tellija asetab taimehakatise kevadel kuni pooleteiseks kuuks kile alla, et harjutada kunstlikult kasvatatud taimel ellu jääma välitingimustes.

Mikropaljundatud maasikataimest paljundab maasikakasvataja näiteks paarkümmend tütartaime, mida ta müüb omakorda edasi umbes kaks krooni tükk. “Ei saa ennast killustada väga paljude tegevuste vahel,” välistab Kaldmäe võimaluse tegeleda taimede kasumlikuma edasikasvatamisega.

“Naudin seda, kui olen uuele taimele kohandanud vastava mikropaljunduse tehnoloogia.”

Aianduskooli õppejõud tegelevad äriga

Räpina Aianduskooli direktor ei näe midagi halba, et mitmed kooli õppejõud tegelevad aktiivselt kutsetööle lähedase eraäriga.

Lisaks Hedi Kaldmäele, kes poole kohaga õpetab biotehnoloogia laborante ning veab mikropaljundusega tegelevat OÜd Mikrotaim, juhib aianduskooli maastikuehitajate õpetaja Reti Randoja-Muts põdrasamblikust leinaforistikat valmistavat OÜd Polar Deko ning mitmed aiandusõppejõud kasvatavad FIEdena istikuid. Räpina Aianduskooli direktori Heino Luiga sõnul on kõik eraäriga tegelevad õpetajad aktiivsed inimesed ning suutnud väga hästi tagada oma põhitöö ehk kvaliteetse õppe. “Kuni õppetööga on kõik korras, ei näe ma mingit ohtu, et õpetajad tegelevad äriga.” seletab Luiga.

“Kuna kutseõppeasutuses on suur rõhk lisaks teooriale praktikal, saavad õpilased õpetajate firmades praktikal käia,” lisab ta.

Saku uurimiskeskus ei pea Mikrotaime konkurendiks

Räpinas tegutsev OÜ Mikro­taim on üks kahest mikropaljundusega tegelevast erafirmast, Harjumaal Sakus asuv EPMÜ Taimebiotehnoloogia Uurimiskeskus Evika on eelkõige teadus­asutus.

Evika vanemteadur Virve Rosenberg oli Eestis esimene, kes 1966. aastal hakkas tegelema kartuli mikro­paljundusega ehk katsetustega, kuidas tervendada kartulit meristeemmeetodil viirus­haigustest.

“Hedi Kaldmäe on minu õpilane ja kolleeg, mitte konkurent,” rõhutab Rosenberg. “Ta oli tudengiajal meie juures praktikal ning tutvus erinevate tehnoloogiatega.”

Rosenbergi kinnitusel on nende uurimiskeskuse prioriteet tänaseni kartuli tervendamine, lisaks tegeleb Evika mitmete muude aiakultuuridega.

“Kuigi me müüme mikro­paljundatud taimi veidi ka aiapidajatele, pole mikropaljundus uurimiskeskusele kommertseesmärk,” lisab Rosenberg.

Lisaks Evikale ja OÜ-le Mikrotaim tegeleb mikropaljundusega Juhani Puukooli Räpina aiand.

Allikas: Äripäev 29.03.2005